Puit on üks vanimaid ja looduslähedasemaid ehitusmaterjale, mida inimkond on kasutanud läbi aastatuhandete. Ka Eestis on puit olnud sajandeid loomulik ja enesestmõistetav valik. Meie metsarikas loodus on pakkunud kergesti kättesaadavat, vastupidavat ja hästi töödeldavat materjali nii elamute, kõrvalhoonete kui ka kirikute rajamiseks. Sama loomulikult jõudis puit ka katustele.
Kuigi tänapäeval seostatakse katusekatteid sageli kivide, pleki või eterniidiga, on puit olnud sajandeid siinsete hoonete peamine katusematerjal. Tänapäeval, mil huvi traditsiooniliste ehitusviiside vastu taas kasvab, tasub heita pilk ajalukku ning mõista, kuidas puitkatuste traditsioon Eestis on kujunenud ja arenenud. Puitkatus ei ole pelgalt praktiline lahendus – see on osa Eesti ehituspärandist ja maastikupildist.
Puitkatused Eesti ehitustraditsioonis
Eestis on puitu katusekattematerjalina kasutatud juba muinasajast alates. Mets kui peamine loodusressurss tähendas, et puit – olgu see koor, roigastik, lõhestatud lauad või hilisemalt sindlid ja laastud – oli kõige kättesaadavam lahendus. Varasematel aegadel olid levinud ka rookatused ja õlgkatused, kuid puit pakkus mitmes olukorras vastupidavamat ja tulekindlamat alternatiivi.
Keskajal, enne põletatud savikatuste laiemat levikut, kaeti nii elamuid kui ka sakraalhooneid sageli lõhestatud laudadest katustega. Katusekivid hakkasid Eestis laiemalt levima alates 15. sajandist, kuid need jäid pikaks ajaks pigem jõukamate privileegiks ja linnapilti. Maapiirkondades säilitas puit oma keskse rolli veel sajanditeks. Puit oli kergesti töödeldav, piisavalt kerge, et katusekonstruktsioon ei vajanud ülemäärast tugevdamist, ning õigesti paigaldatuna kestis aastakümneid.
19. sajandi teisel poolel toimusid põllumajanduses olulised muutused, mis mõjutasid ka katusematerjalide valikut. Kui varem kasutati laialdasemalt ka kvaliteetseid õlgi, siis rehepeksumasinate kasutuselevõtt 20. sajandi alguses muutis õlgede struktuuri ning need ei sobinud enam vastupidavaks katusekatteks. See andis tõuke puitkatuste – eriti laastu-, sindli- ja kimmkatuste – laiemale levikule. Näiteks Lõuna-Eestis asendati 20. sajandi alguskümnenditel suur osa õlgkatuseid just laastukatustega.
20. sajandi keskpaigas, eriti nõukogude perioodil, hakati vananevaid puitkatuseid sageli katma ruberoidi, eterniidi või plekiga. Tänapäeval on paljudel sellistel hoonetel taas au sees algupärased puitkatused, mida taastatakse traditsioonilisi töövõtteid järgides.
Puitkatuste tüübid läbi ajaloo
Eesti ehitustraditsioon tunneb mitmeid puitkatuse tüüpe, millest igaühel on oma ajalugu, valmistamisviis ja iseloom.
Laudkatus
Laudkatus on üks vanemaid puitkatuse tüüpe Eestis. Algselt kasutati käsitsi lõhestatud kisklaudu, mis paigaldati mitmes kihis ning mille vahele asetati niiskustõkkeks kasetohukiht. Hiljem võeti kasutusele saelauad, enamasti 2–3 cm paksused männi- või kuuselauad. Lauad paigaldatakse ühes tükis räästast harjani, kuna pikisuunaline jätkamine võib tekitada lekkekohti.
Laudkatuseid on traditsiooniliselt tõrvatud või kaetud keeduvärviga, samas kui lehisest katused on sageli jäetud viimistlemata. Laudkatus oli levinud nii taluarhitektuuris kui ka kirikuhoonetel. Samuti on laudkatus sageli olnud alusmaterjaliks teiste katusetüüpide all.
Pilbaskatus
Pilbaskatus on katuselaastude varaseim eelkäija, tuntud Eestis juba enne 19. sajandit. Pilpad kisti käsitsi toore puupaku küljest spetsiaalse liimeistri ehk noa abil, kusjuures puit leotati enne mõni nädal vees, et see muutuks sitkemaks. Pilpa mõõtmed olid tagasihoidlikud: paksus vaid 2–3 mm, laius 7–10 cm ja pikkus 45–50 cm. Kuna pilbast lõhestati käsitsi, jäid puukiud terveks, mistõttu pilbaskatus oli pikaealisem kui hilisem masinlõigatud laastukatus. Pilbaskatust laoti tavaliselt nelja- kuni viiekihiliselt. Käsitsi pilpakiskumine oli veel 1940. aastateni üsna tavaline.
Laastukatus
Katuselaastud levisid Eestis laiemalt 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, kui rehepeksumasinate kasutuselevõtuga kadus kvaliteetne õlgkatuse materjal. Lõuna-Eestis olid juba 1922. aastaks laastukatustega kaetud pooled hooned.
Laastud lõigatakse toorest haava-, kuuse-, männi- või lepapuidust laastulõikemasinaga. Tänapäeval kasutatakse peamiselt haavapuitu, mis on väheokslikum. Laastude paksus on 3–6 mm, laius 7–12 cm ning pikkus sõltuvalt piirkonnast: Põhja- ja Lääne-Eestis on standardsem pikkus 51–52 cm, Lõuna-Eestis võib see ulatuda kuni 75 cm. ning Laastukatus paigaldatakse mitmekihiliselt. Laastukatuse elueaks arvestatakse kümme aastat kihi kohta – kolmekordne katus kestab seega keskmiselt 30 aastat.
Sindelkatus
Sindlite valmistamine nõudis teistest puitkatuse materjalidest oluliselt suuremat meisterlikkust, kuna kasutusele tuli lisaks liimeistrile ka soonhöövel. Sindel on kiilukujuliseks saetud 50–70 cm pikkune lauake, mille laiemasse serva on lõigatud soon ja kitsamasse punn – nii sobituvad need omavahel tihedalt kokku.
Esimeste sindlivalmistajatena Eestis tunti 19. sajandi keskel sisserännanud juudi käsitöölisi, kelle järgi nimetati sindleid ka „juudilaudadeks”. Levinud on ka teooria, et sindlivalmistamise kunst jõudis Eestisse Soomest. Sindelkatus tehakse tavaliselt kolmekihilisena ning ühe ruutmeetri katmiseks kulub umbes 75 sindlit.
Kimmkatus
Kimmkatus on maailma levinuim puidust katusekate, kuid Eestis hakkas see levima alles 20. sajandil – tõenäoliselt suurema puidukulu ja kallima hinna tõttu. Kimmid on kiilukujulised lauakesed, mis on ühest otsast õhemad (3–5 mm) ja teisest paksemad (13–25 mm), traditsioonilise laiusega 7–14 cm ja pikkusega 60–65 cm. Materjalieelistus langeb enamasti männi- või kuusepuidule, harvem kasutatakse tamme. Kimmkatus tehakse reeglina kolmekihilisena, kuid on tehtud ka kahe- kuni neljakordseid katuseid.
Puitkatused OÜ – teie partner puitkatuste maailmas
Puitkatuste ehitamine ja hooldamine nõuab spetsiifilisi teadmisi, mis on kogunenud sajandite jooksul. Puitkatused OÜ on neid teadmisi kogunud ja rakendanud juba üle kahe aastakümne, olles Eesti üks kogenumaid ettevõtteid traditsiooniliste puidust katuse- ja fassaadikatete vallas.
Pakume täislahendust igale puitkatuse projektile – nõustame materjali valikul, teostame katuse ehitamise, vahetamise ja renoveerimise ning hoolitseme ka tõrvamise eest. Olenemata sellest, kas tegemist on laastu-, sindel-, kimm- või laudkatusega, aitame leida parima lahenduse, mis austab traditsiooni ja kestab põlvkondi.