Sindelkatused levisid Eestisse Soomest 19. sajandi lõpul, kui Alexander Martin Luther koos Markel Makaroviga asutasid ettevõtte, mille edukamaiks müügiartikliks saidki just katusesindlid.

Sindelkatus on aegumatu välimusega katusekate tänu oma looduslikule päritolule ja traditsioonilisele paigaldusviisile. Sindelkatus harmoneerub imehästi näiteks palkmaja või puidust metsamajaga ning on kindlasti väga hea jututeema külalistele koduhoovis ringkäiku tehes. Vaata inspiratsiooniks kindlasti ka pilte erinevatest sindelkatustest galeriist, kust leiad meie tehtud tööd. Sindelkatuse paigaldamine ei ole kõige odavama hinnaklassiga, kuid kui arvestada materjali eluiga on ta võrdne teiste odavamate materjalidega.

Tehtud tööd

Katusesindlid on okaspuu pakust saetud 60 cm pikkused lauakesed, mille jämedamas servas on soon ja teisel pool punn. Katusel kinnituvad sindlid teineteise sisse ja moodustavad päris tugeva terviku. Neid valmistatakse okaspuu puidust, kuna see „liigub” katusel vähem kui näiteks haab. Sindlil on kindel kuju, mistõttu paistab sindelkatus esteetiliselt nägusam kui laastukatus. Seda võib paigaldada kõigile katustele, mille kalle ületab 30 kraadi, kuid eelkõige sobib puidust katusekate loomulikult vanadele, renoveeritud hoonetele, kus ehk varemgi on olnud puidust katus. Samas, miks ka mitte täiesti uutele hoonetele − puit on eelkõige looduslik ja väga väärikas ehitusmaterjal.

Sindelkatuse valikul on võimalik valida erinevate materjalide vahel, näiteks puitsindel vs bituumensindel. Sindelkatuse ehitamise eelised teiste materjalide ees on üsna märkimisväärsed. 

  1. Väiksem ökoloogiline jalajälg (eriti puitsindlite puhul), looduslik, biolagunev
  2. Väga hea helipidavusega seega vähem välismüra(näiteks vihma tekitatud) kostab tuppa
  3. Lihtne paigaldus- kerge materjal, lihtne tõsta ja saab ka ise paigaldada
  4. Esteetiline ilme, eriti puitsindlite puhul mis on äärmiselt traditsioonilise ja samas unikaalse välimusega

Katuse välimuse lõpptulemust saab vastavalt soovile mõjutada erinevate paigaldusviiside vahel valides, näiteks paigaldamine vertikaalselt vs kalasabamustriga. Samuti on võimalik hoolduse käigus puitsindleid värvimullaga toonida tänu millele on võimalik rõhutada iga maja unikaalset välimust.

Esialgu toodi sindleid Soomest, hiljem aga asuti Eestis ise saagima. Teise tähelepaneku kohaselt mäletatakse sindlite tegijatena 19. sajandi rändavaid juudi käsitöölisi, kes kogu töö tegid käsitsi liimeistri ja vastava soonehöövli abil. Seetõttu on mõnel pool nimetatud sindleid ka juudilaudadeks.

Puitsindli ja bituumensindli suurim erinevus on kasutatud materjalis, muutes puitsindlid neist kahest keskkonnasõbralikumaks variandiks olles taastuv loodusressurss. Teisalt on bituumensindel tänu oma materjalile eelarvesõbralikum.

Nii puitsindel kui ka bituumensindel on vastupidavad veele, ultraviolettkiirgusele, putukatele ja samblale. Kuigi bituumensindel nõuab võrreldes teiste katusematerjalidega vähem hooldust, siis aja jooksul võib vajada see kiiremini remonti või asendamist.

Puitsindel sulandub hästi ümbritseva loodusega, kuid bituumensindel pakub kindlasti suuremat värvivalikut, mida naturaalse puidu puhul eeldada ei saa.

Lisaks keskkonnaalastele eelistele on puitsindlid vastupidavad, pakkudes kaitset karmide ilmastikutingimuste eest ja tagades õige hooldusega kauakestva katuselahenduse. Puidule omased isoleerivad omadused aitavad kaasa energiatõhususele, vähendades aastaringselt nii kütte- kui ka jahutuskulusid. Lisaks vananevad puitsindlid graatsiliselt, lisades kodule või hoonele iseloomu.

Sindelkatust saab paigaldada kahel viisil: asetades sindlid räästa suhtes 90-kraadise nurga alla püsti või kasutades dekoratiivsemat võimalust ja asetades sindlid 30–40 kraadise nurga alla nn kalasaba mustrisse. Viimase paigaldusviisi eeliseks on see, et vihmavesi hakkab sellise katuse peal jooksma üle soone, kuna sindliread paigaldatakse kord paremalt vasakule ja siis vastupidi, alati nii, et soone pool jääks allapoole. Sindelkatuse soone osa peetakse materjali eeliseks, kuid samas on see ka puuduseks. Seda seetõttu, et soonest ei pruugi materjal korralikult ära kuivada, mis pikapeale võib omakorda põhjustada mädanemisprotsessi. Seetõttu tuleb kindlasti suurt tähelepanu pöörata katuse hooldamisele, näpunäiteid leiad hooldusjuhendist ja meie kodulehelt.

Hooldustöödest sõltub suurel määral katusekatte vastupidavus, hea peremees vaatab oma katuse vähemalt korra aastas üle, eemaldab lahtise prahi ja immutab katuse vastavalt vajadusele orienteeruvalt iga 5 aasta tagant. Erilist tähelepanu tuleks siinjuures pöörata neeludele jm keerulisematele kohtadele, kuhu kipub lumi ja vihmavesi pikemaks ajaks seisma jääma. 

Korrektse hooldamise korral ei ole puitkatustele probleemiks kesta ka 60−80 aastat. Tänapäevaste meetodite ja materjalide kasutamisel arvatakse siiski, et võimalik eluiga on 10 aastat kihi kohta, mis tagab vastupidavuse vähemalt 30 aastaks. See sõltub suuresti katuse asukohast, katuse kaldest, hooldusest ja loomulikult ka paigaldusest.

Katusesindli immutamiseks kasutatakse peamiselt tõrvapõhiseid immutusvahendeid ja tehnoloogiliselt saab sindleid immutada kas enne paigaldamist umbes 50% ulatuses läbi kastes või pärast paigaldamist ning lõplikku kuivamist välimist kihti üle võõbates. Muinsuskaitsealustel hoonetel kasutame lisaks katuste tõrvamist, kus katusekate kaetakse tulel või muul allikal soojendatud vedela tõrvaga.

Sindelkatuse paigalduse hind sõltub erinevatest faktoritest nagu näiteks paigalduse viis. Näiteks on kalasaba mustriga paigaldus ruutmeetri kohta kallim kui vertikaalse paigaldamise puhul. Korraliku sindelkatuse hinnaks koos vana katusekatte mahavõtmise, transpordi jm kuludega tuleb keskmiselt  75€ / m² (sindel 29,9€/m² + katuse tööd). Lõplik hind sõltub katuse keerukusest, konstruktsioonist ja valitud materjalidest. Rohkem infot hindade kohta leiad meie kodulehe hinnakirjast.

Mida kliendid räägivad