Eesti linnad ja maapiirkonnad on rikkad ajalooliste puitehitiste poolest, mis kannavad endas sajandite pikkust ehitustraditsiooni ja kultuurilugu. Nende hoonete katused on sageli üks esimesi konstruktsioone, mis aja jooksul kuluvad ja tähelepanu nõuavad. Olgu tegemist muinsuskaitsealuse maja katusega või lihtsalt vana puumaja katusega – mõlemal juhul nõuab katuse kordategemine tavapärasest erinevat lähenemist, spetsiifilisi teadmisi ja austust ajalooliste ehitusvõtete vastu.
Selles artiklis anname ülevaate, mida muinsuskaitse all oleva hoone katusetööd endaga kaasa toovad ning mida peaks teadma iga ajaloolise puitmaja omanik.
Mis on muinsuskaitse ja millele see laieneb?
Muinsuskaitse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus, hoida rahva ajaloomälu ning kaitsta ajalooliselt kujunenud väärtushinnangutele vastavat inim- ja kultuurisõbralikku elukeskkonda. Kultuuripärandi valdkonda korraldavad Eestis Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet, kohalikud omavalitsused ning teadusasutused.
Kuigi muinsuskaitset seostatakse sageli eelkõige ajalooliste hoonete ja mälestistega, on selle valdkond märksa laiem. Kaitse alla võivad kuuluda ka näiteks üksikisikute hauad, kunstiteosed, tehnikaobjektid, arheoloogilised leiukohad ning veealused mälestised. Eestis on riikliku kaitse all 11 muinsuskaitseala ja üle 26 000 kultuurimälestise, sh:
![[:ee]Prangli kirikutorni tipp vana[:]](https://puitkatused.ee/wp-content/uploads/2016/02/IMAG1807.jpg)
- ligi 600 ajaloolist looduslikku pühapaika;
- üle 13 000 kunstimälestise (suurem osa kunstimälestistest on kirikuvara);
- ligi 7000 arheoloogiamälestist;
- üle 5000 ehitismälestise (hooned, sillad, mõisapargid jm);
- üle 1000 ajaloomälestise (oluliste inimeste või ajaloosündmustega seotud kohad, Vabadussõja mälestusmärgid, kalmistud jm);
- 35 tehnikamälestist;
- üle 120 veealuse mälestise.
Teavet kaitsealuste objektide kohta saab kultuurimälestiste registrist, mille kaudu on võimalik kontrollida konkreetse kinnistu või hoone staatust. Spetsiaalset muinsuskaitse kaarti, kus kõik alad ja mälestised märgitud oleksid, ei ole.
Ehitiste puhul on muinsuskaitse keskne eesmärk säilitada nende kultuuriväärtus ja autentne ilme ka tulevastele põlvkondadele. Kaitse alla võetakse hooned, millel on eriline ajalooline, arhitektuuriline või kultuuriline tähendus. Need võivad olla nii üksikud mälestised kui ka terviklikud hoonestusalad – näiteks vanalinnad või ajaloolised asumid.
Muinsuskaitse ei tähenda üksnes piiranguid, vaid ka teadlikku ja vastutustundlikku lähenemist, mis aitab väärtuslikul ehituspärandil ajas säilida. Tasub teada, et Muinsuskaitseametil on muinsuskaitse toetused, mis on suunatud nii mälestiste korrastamiseks kui ka muuseumite arendamiseks.
Muinsuskaitsealuste hoonete hooldamine ja renoveerimine
Levinud on ekslik arvamus, et muinsuskaitsealuse hoonega ei tohi midagi teha ilma ametliku loata. Tegelikkuses ei ole ehitise hooldamiseks ja remontimiseks vaja Muinsuskaitseameti kirjalikku luba ning tööde tegijal ei pea olema muinsuskaitselist pädevustunnistust. Hooldamine ja remontimine on osa heaperemeheliku omaniku igapäevasest tegevusest oma vara säilitamisel.
Siiski tuleb rõhutada, et kuigi formaalselt luba vaja ei ole, on tegemist pädevust ja eriteadmisi nõudva tööga. Ajalooliste hoonete materjalid, konstruktsioonid ja ehitusvõtted erinevad kaasaegsetest märkimisväärselt ning oskamatu lähenemine võib tekitada pöördumatuid kahjustusi. Seetõttu tasub ka väiksemate remont- ja hooldustööde puhul alati eelistada kogemustega spetsialisti, kes tunneb traditsioonilisi materjale ja töövõtteid.
Konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustööde tegemiseks ning mälestise või muinsuskaitsealal asuva hoone ilme muutmiseks on vaja kavandatavad tööd Muinsuskaitseametiga kooskõlastada.
Mille poolest erineb muinsuskaitsealuste ja vanade majade katuste renoveerimine?
Muinsuskaitsealune maja ja selle katus ning vana puumaja katus erinevad uusehitistest nii materjalide, konstruktsiooni kui ka ehituspõhimõtete poolest. Ajaloolistel hoonetel kasutatud puiduliigid, mõõtmed ja kinnitusviisid erinevad tänapäevastest ning nende asendamisel tuleb järgida algupäraseid põhimõtteid.
Muinsuskaitsealuste hoonete puhul kehtib nõue säilitada katuse algne välimus. Mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise seisundi parandamine peab olema tehtud viisil, mille käigus ei muudeta mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise ilmet, konstruktsiooni, mahtu ega detaile ning mille puhul kasutatakse algupäraseid materjale.
See tähendab, et ka katusematerjal peab vastama ajaloolisele originaalile – kui hoone on algselt kaetud sindli- või laastukatusega, ei ole seda lubatud asendada näiteks plekk- või bituumenkatusega. Samuti tuleb säilitada katuse kalle, proportsioonid ja detailid nagu räästalahendused ja harjakujundus.
Puitkatused OÜ – usaldusväärne partner
Puitkatused OÜ-l on olemas vajalikud teadmised, väljaõpe ja pikaajaline kogemus nii vana puumaja katuse vahetuseks kui ka muinsuskaitse all olevate hoonete katusetööde teostamiseks. Meie meeskonnas on teadmised ja kogemused arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise osas ning omame Muinsuskaitseameti pädevustunnistust arhitektuurimälestiste konserveerimise, restaureerimise ja remondi alal, sealhulgas muinsuskaitsealase järelevalve osas.
Oleme aastate jooksul renoveerinud ja taastanud kümneid ajalooliste hoonete katuseid üle Eesti, tundes põhjalikult traditsioonilisi materjale ja ehitusvõtteid. Võtke meiega ühendust – aitame teie ajaloolisel hoonel säilitada oma algupärase ilu.
Küsi lisa muinsuskaitsealuste ja vanade palkmajade remondi ja renoveerimise kohta