Puitkatused OÜ tuleb nõu ja jõuga appi kõigi Eestis levinud puidust katusekattematerjalide osas. Eestis on levinuim puidust katusekate laast, millel on ka ajalooliselt pikad traditsioonid. Vähemlevinud on sindlikatused ja kimmikatused, kuid neid ehitatakse aina rohkem. Lisaks ehitatakse üha rohkem ka vanu traditsioonilisi laudkatuseid, mis katsid vanadel aegadel ainult vähemtähtsaid kõrvalhooneid, kuid nüüd leiavad kasutust moodsates arhitektuurilahendustes. Katusetööde kõrvalt oleme meistrid tegema palgivahetustöid ning ehitame väiksemaid palkhooneid, kuhu kliendi soovil teeme ka põrandad ja laed .
Kimmikatused on laiemalt levinud Euroopas ja Ameerikas, kus seda tuntakse üldnimetaja shindle all. Katusesindlid saetakse okaspuupuidust ning nende eripärana võib välja tuua võimaluse kimmide otsi erikujuliseks saagida ja niiviisi väga dekoratiivseid katuseid ehitada.
Sindlikatused on valmistatud konkreetsete mõõtmete ja kujuga lauakestest, kus ühel küljel olevasse soonde kinnitub teise külje punn. Nii jäävad sindlid katusele justkui täispunnlaudis ja moodustavad terviklikuma koosluse.
Laastukatused on kõige lihtsamad ja ajalooliselt arhailisemad katused. Katuselaastud on tavaliselt valmistatud haavapuidust ja katused ehitatud kolmekordsena.
Laudkatused valmistatakse ajaloolise eeskuju põhjal ja paigaldatakse vertikaalasendisse kaanlaudisena. On kasutatud vähemtähtsatel kõrvalhoonetel, aga korrektse konstruktsiooni puhul sobib igale viilkatusele.
Palkhoonete ehitamist võib nimetada pigem meie meistrite hobiks, oleme ehitanud palkhooneid katusetööde kõrvaltegevusena talviti Saaremaal. Seal võib leida mõnegi palktare ja turistide majutushoone, mis meie meeste kätetöö.
Renoveerimisest restaureerimiseni Palgivahetus- ja proteesimistöid tuleb tihti ette paralleelselt katusetöödega. Meeleldi vahetame palke ja teeme proteesimistöid, et pakkuda kliendile täislahendust. Kõigi tööde tegemiseks oleme saanud Muinsuskaitseametilt tunnustuse.
Üldehitustööd oleme teostanud oma headele püsiklientidele, mille käigus oleme püstitanud puitkarkass hooneid, ehitanud vundamente, põrandaid, lagesid, terasse jne.
Ingrid Maasik/ ärileht.delfi.ee Vana palkhoone puhul tuleb hoolega kaaluda, kas renoveerida ja mis mahus, ja kas üldse. Kui maja on väga kahjustatud, siis võib ka mõelda selle konserveerimisele ja kasutamisele kõrvalhoonena. Palkseinte puhul kipub rahaline piir olema sealmaal, et kui vahetusse läheb juba üle veerandi majapalkidest, siis oleks ehk mõistlik ehitada uus hoone. Enne […] Loe edasi...