Kas ja millal tasub palkmaja renoveerida?
Vana palkmaja renoveerimise puhul tuleb hoolega kaaluda, kas renoveerida ja mis mahus. Kui vana palkmaja on väga kahjustatud, siis võib ka mõelda selle konserveerimisele ja kasutamisele kõrvalhoonena. Palkseinte puhul kipub rahaline piir olema sealmaal, et kui vahetusse läheb juba üle veerandi majapalkidest, siis oleks ehk mõistlik ehitada uus palkmaja.
Enne kui asuda vana palkmaja taastamisega, tuleb prioriteet paika panna. Kui eelkõige soovitakse maal nautida kõigi mugavustega elamist, siis on vast mõttekam ehitada uus palkmaja. Kui eelistatakse vana talumaja olustikku, siis tasub kaaluda renoveerimist.
Vana palkmaja renoveerimine algab maja põhjalikust ülevaatamisest. Selleks on soovitatav varuda paber, pliiats, kaamera ja vihmamantel. Et midagi kahe silma vahele ei jääks, soovitatakse jagada palkmaja mõttes osadeks – sokkel, seinad, katus jne – ning edeneda vaatlemisega loogiliselt, näiteks soklist kõigi hooneosade kaupa katuseni. Sama põhimõte kehtib siseruumides.
Eraldi vaatlus tuleks teha vihmasaju ajal või vahetult pärast sadu, mil maapinna vale kalde korral tekivad sokli äärde lombid ning tumedaid märgi laike palkseintel ja katuse all on kerge märgata. Vaatlusandmed oleks hea üles märkida ja kasvõi mobiilikaameraga pildistada. Hoone seisukorrast sõltuvalt, kui on tahtmist ja kogemust, on võimalik lihtsamate kahjustuste ja nende põhjuste otsimisega ka ise hakkama.
Vana, remontimata palkmaja sise- ja välispindadel paistavad kahjustused hästi välja muust pinnast erinevat värvi laikudena, rääkimata aukudest ja pragudest. Välisseinas tuleb palkide uurimiseks võib-olla laudist avada. Kahjustuste leidmise järel tehakse kindlaks, millised neist on arenevad ja mis on nende põhjused. Enne pole mõtet midagi parandama asuda, kui põhjus pole likvideeritud.
Vahel on põhjust lihtne leida, näiteks palkmaja kõrval kasvava puu juur murendab soklit või katkisest vihmaveetorust niriseb vesi seinale, kuid peidetud põhjustele saab enamasti jaole vaid asjatundja abiga. Selleks võib olla vajalik avada konstruktsioone, mõõta materjali niiskussisaldust, võtta seeneproove või isegi teha aluspinnase uuringud.
Kahjustatud vundamendist tungib sisse niiskus
Vanade palkmajade vundamentide tüüpilised kahjustused ja puudused on tühjaks pudenenud kivide vahed, liiga madal või ebaühtlaselt vajunud vundament, sademete eest kaitsmata vundamendi serv. Lisaks hoone koormusele mõjub vundamendile pinnaseniiskus, külmakerked, veekoormus jm. Kahjustatud vundamendist ja soklist levivad niiskusprobleemid edasi seintele ja põrandale, näiteks juhul, kui vundament on vajunud või kivivundamendi ja esimese palgirea vahel puudub hüdroisolatsioon.
Lihtsamad tööd alusmüüri renoveerimisel on paigast nihkunud nurgakivide tagasi nihutamine, pragude täitmine, sobiva laiuse ja kaldega veelaua paigaldamine sokliosa kohale, hüdroisolatsiooni lisamine kivimüüri ja palkide vahele. Tuleb silmas pidada, et maapinna kalle oleks palkmaja poolt väljapoole, et vesi liiguks majast eemale, vihmaveesüsteem oleks terve ja töökorras, puud-põõsad ei kasva seina ääres.
Vundamendi seisukord sõltub nii aluspinnasest kui vundamendi materjalist ja tüübist, samuti vundamendi rajamisel tehtud töö kvaliteedist, seetõttu on iga juhtum erinev ja üldkehtivat renoveerimisretsepti raske välja tuua. Üldiselt püütakse vanu vundamente kindlustada, armeerida ja soojustada.
Leidub ka hooneid, millel polegi vundamenti. Vanemad talumajad toetati nurgakividele. Kui selline hoone on vajunud või ümbritsev pinnas tõusnud, siis on puitkonstruktsioon tõenäoliselt pinnasega kokkupuutes. Alumised seinapalgid ja põrandakonstruktsioon on sellistel juhtudel sageli seenmädanikust kahjustatud, mis pole ohtlik mitte ainult talumajale, vaid ka elanikele. Kopituslõhn siseruumides võib viidata hallitus- ja seenkahjustustele. Olukorra likvideerimiseks võidakse täitepinnast koorida, hoonet tõsta, vett hoonest eemale juhtida, vahel võidakse paigaldada drenaaž. Põrandakonstruktsioon avatakse ja nii põrandates kui seintes asendatakse kõik kahjustatud puittarindid.
Kuni neljandik palkidest tasub veel välja vahetada
Enamasti on välisseinte kahjustused põhjustatud liigsest niiskusest ja vihmaveest. Tüüpilised kahjustatud kohad on kõige alumised (vundamendi pealsed) palgiread, akende alused palgid ja kohad seinal, kuhu lühikesest räästast või katkisest vihmaveetorust vihmavett peale sajab. Samuti mõjutab ka liigne niiskus sisekliimat. Ülemiste palgiridade kahjustused on põhjustatud leketest katuses. UV-kiirgus koos tuule ja vihmaga põhjustab materjali erosiooni lõunaseinal.
Kahjustatud kohad on katmata seinapalkidel üldjuhul silmaga näha. Need on teist värvi ja teise struktuuriga. Terve puit „kõliseb“, nagu ütlevad asjatundjad, aga mädanikust kahjustatud puit on pehme. Palkseinte renoveerimise käigus kahjustatud kohad parandatakse, vajadusel seinad kindlustatakse ja nende soojapidavus taastatakse või parandatakse.
Kahjustuste parandamiseks võib olla vajalik hoonet kergitada. Nõnda asendatakse näiteks mädanenud aluspalgid. Väiksemad palkmajad võetakse vahel lahti, erinevad asendus- ja parandustööd tehakse kokku panemise käigus. Väiksemate kahjustuste korral saab hakkama palkide osalise vahetamisega.
„Hea tava ütleb, et kahjustunud materjal asendatakse sama materjaliga,“ räägib Andres Uus MTÜst Vanaajamaja. „See tähendab, et kahjustunud palksein tuleks võimalusel asendada palkidega. Asenduspalk peab olema kvaliteetne: kuiv, kahjustusteta ja reeglina okaspuu. Võimalusel võib kasutada taaskasutusmaterjali – mõne vana palkhoone korras palki. Suuremates kahjustunud kohtades asendatakse kogu palk. Kui tegemist on väiksemate, lokaalsete kahjustustega, siis on võimalik ka osaline asendus ehk proteesimine. Kui aga on tegemist läbivate kahjustustega kogu palkseina ulatuses, siis sellises olukorras võib hilisema vajumise vältimiseks kasutada püstpalkidega asendamist.“
Mõnel palkmajal pole muud hädagi, kui et palksein on kumeralt välja vajunud. Selle põhjuseks võib olla nii ehitusaegne viga või hilisema ümberehituse käigus tehtud vead, näiteks tugikonstruktsioonide eemaldamine või algsest raskem katusematerjal. Välja vajunud palkseina saab sirutuspuude abil uuesti sirgeks ajada.
Vana palkmaja renoveerimise puhul võib ette tulla küsimus, kas ja mis mahus renoveerida. Kui palkmaja on väga kahjustatud, siis võib ka mõelda selle konserveerimisele ja kasutamisele kõrvalhoonena.
Andres Uus ütleb, et vana maja renoveerimisel on alati mitu piiri – rahaline, emotsionaalne. „Palkseinte korral kipub rahaline piir olema kusagil sealmaal, et kui vahetusse läheb juba üle veerandi majapalkidest, siis oleks ehk mõistlik ehitada uus hoone,“ ütleb ta.
Kui rasket katusekatet vana maja kannab
Katuste ja katuslagede tüüpilised kahjustused on lekkiv katusekate, katte puudulik kinnitus, katusekatte aluse läbivajumised, puudulikud ääre-, serva- ja katteplekid ning ebatihedused katusekattest korstna jm läbiviikude juures.
Ettevõtte Puitkatused OÜ juhataja Janek Käärd ei ole seni veel näinud katust, mida renoveerida ei saaks. „Alati ei pruugi see olla (rahaliselt) otstarbekas ja oleks lihtsam uutest materjalidest ehitada, aga meie oleme pigem seda meelt, et püüame vana säilitada. Lisaks oleme suures osas püüdnud ehitada uued konstruktsioonid vanadele võimalikult sarnased, et säilitada hoone ühtsus,“ ütleb ta.
Katuse seisukorra hindamist alustatakse välise vaatlusega nii harjajoonel kui räästas. Käärdi sõnul on seda võimalik teha ka fotode põhjal, kui hoonel pole just väga mitut kihti katusekatet. Vaatlus seestpoolt kinnitab välise vaatluse hinnanguid, lisaks hinnatakse nüüd ka sarikate olukorda, tugevust ja vajalikke parendustööde hulka.
Katusetöid alustatakse vana katusekatte eemaldamisega ning jätkatakse sarikate ülevaatuse-parendamise-täiendamisega. Sõltuvalt valitud konstruktsioonist on järgmine etapp kas aluskatte paigaldamine, tuulutusliistuga kinnitamine, roovituse paigaldamine, katusekatte paigaldamine ja viimistlemine või lihtsam variant, kus roovitus ja katusekate kinnitatakse otse sarikatele.
Elamu ja kõrvalhoone katusetööde vahel on sageli konstruktsiooniline erinevus. Käärd selgitab, et tänapäeval püütakse elamus võimalikult palju ruumi ära kasutada ja katusealune, kus vanasti oli tuulduv pööning, ehitatakse täis. See eeldab katuslae ehitamist ja katusealuse soojustamist. Aida või kuuri puhul ei ole see tihti vajalik, lihtsamal juhul pääseb siin vana katuse mahavõtmise, roovituse korrastamise ja näiteks uue laastukatuse paigaldamisest.
Kus on katuse renoveerimise mõttekuse piir? Käärdi ettevõte tegeleb peamiselt puidust katusekatetega, millele ei ole oluline ülisirge alus. „Vast võiks olla see otsustamise alus – näiteks plekkkatus vajab väga sirget alust, tihti on seda raske ja kulukas vanadele kõveratele sarikatele ehitada. Teine otsustamise alus võib olla muidugi ka kandevõime – vanadel hoonetel on sarikad suurema sammuga, need ei pruugi raskeid katusekattematerjale kanda.“
Majaseen - ohtlik külaline
Mõistagi ei saa palkmajad kahjustada vaid väljastpoolt. Tüüpilised niiskuskahjustused hoonete sees on Käärdi sõnul põhjustatud kehvast ventilatsioonist nii vanades loomapidamise ruumides kui ka köökides ja pesemisruumides, samuti läbisadudest katusekonstruktsioonis. Kui aur pääseb soojustuse sisse, võib see aastate jooksul teha suurt kahju, sealjuures kahjustades ka konstruktsioone. Peamiselt mõjutab see ülemiste talade ja seinte liitekohtasid, kuid ka õhema väliseina osa puhul võib ka külm läbi pääseda ja kahjustustele kaasa aidata. Vanades palkmajades on tihti esindatud mitu varianti korraga.
Vana maja renoveerimise käigus põhjustatakse tihti uusi niiskuskahjustusi. Mugavama elu nimel tuuakse WC-d ja vannitoad majja ning kiputakse vana palkmaja üleni soojustama.
„Tüüpiline viga, mida tehakse, on hoonete seespoolne soojustamine,“ kommenteerib Andres Uus. „See on niiskustehniliselt ohtlik. Palkmaja võib maksimaalselt seestpoolt soojustada kuni 50 mm. Suurema palkmaja seestpoolt soojustamise korral on oht, et õhk konstruktsioonides jahtub liialt ja hakkab kondenseeruma seinakonstruktsioonides.“
Teine koht, kus tihti peale vana maja remonti võib majaseen külla tulla, on põrandate soojustamine. Tüüpiline vale põrandakonstruktsioon on selline: põrand soojustatakse ära ja alla jäetakse väike õhkvahe, mis on kas ilma tuulutuseta või ebapiisava tuulutusega. See põhjustab Uusi sõnul põrandaaluse niiskustaseme tõusu, nii et põrandaalustesse puitkonstruktsioonidesse sätib ennast sisse majaseen. Aktiivne seen võib soodsatel tingimustel päevadega kasvada, kahjustunud ala suureneb kiiresti ja juba aasta peale remonti kukutakse läbi põranda.
Palkmaja remont - kas alustada vundamendist või katusest?
Palkmaja renoveerimistööde maht ja kulg sõltub hoone esialgsest seisukorrast ja kahjustuste ulatusest. Käärd ütleb, et kõige tõsisemalt tuleb suhtuda läbisadudesse katusest, mis kahjustavad nii katusekonstruktsiooni kui seinu ja põhjustavad hiljem suuri kulusid.
Katusekahjustused progresseeruvad kiiresti, hoiatab ta. Andres Uus rõhutab, et mõistlik on läheneda hoonele alt üles: esimesena võimalusel võtta ette vundamendi parandustööd, siis seinad ja peale seda katus.
Mõlemal on õigus – ideaalne variant on kompleksne renoveerimine projekti alusel. Mida mahukamad tööd, seda selgem ja läbimõeldum peab olema eesmärk. Nii majaomaniku kui võimalike töövõtjate jaoks on ehitusprojekt eesmärgipärase tegevuse aluseks.
„Renoveerimistööde projektis on ära näidatud vundament, põrandad, laed ja katusekonstruktsioon,“ räägib Käärd. „Kehvas seisukorras vana maja tehakse täiesti tühjaks, eemaldatakse ka põrandad ja laed, võetakse eest uksed-aknad; tõstetakse hoone üles, et pääseks vundamenti taastama; paralleelselt palgivahetuse töödega võetakse katus maha, et pääseks vajadusel murispuud ja talasid vahetama, parandatakse-remonditakse sarikad ja katusekonstruktsioon, lõpuks paigaldatakse uus katusekate.
Palkmaja renoveerimise põhieesmärk on turvaline, terve ning palkmajale sobiva sisekliimaga hoone, mille omanäolisust on renoveerimistööde käigus säilitatud. Tööd edenevad loogilises järjekorras alates hädavajalike töödega – nagu seenmädaniku likvideerimine ja konstruktsioonide kandevõime tagamine – ja lõpetades hoone säilimise seisukohast teisejärguliste töödega nagu mugavustaseme tõstmine.
Kuidas tõsta vana palkmaja energiatõhusust?
Suvekasutuses olevas palkmajas ei ole tingimata vajadust suuremate soojustustööde järele, aastaringselt elatavas palkmajas tõuseb elamismugavuse teema kindlasti teravamalt esile. Mugavustaseme tõstmiseks tuuakse näiteks WC ja pesuruumid majja sisse ning vana palkmaja soojustatakse. See mõjutab nii suurel määral vana palkmaja niiskusrežiimi ja õhuvahetust, et isegi väikeste kavandamise või teostuse käigus tehtud vigade tagajärjeks võivad olla uued ja seekord juba raskemini avastatavad niiskuskahjustused.
Lisandunud soojustusega kaasneb vajadus kontrollitud õhuvahetuse ja tõhusama küttesüsteemi järele. Asjatundjate sõnul saab vana maamaja miljööd rikkumata paranda hoone üldist energiatõhusust kolmandiku võrra ja vähendada soojusenergia kulu umbes 40%. Eraldi võttes annab kõige suuremat energiasäästu välisseinte lisasoojustamine, efektiivsem kütteallikas ja hoonepiirete õhulekete vähendamine koos soojustagastuse ventilatsiooniga. Kuid nagu öeldud, tuleb kõigepealt kaaluda küsimust, kui palju mugavusi on mõtet vanale talumajale külge pookida, ja vastust renoveerimistööde edenedes mitte meelest lasta.
Informatsiooni vana palkmaja renoveerimise kohta saab näiteks MTÜ-st Vanaajamaja, Eesti Vabaõhumuuseumist (või nende Maamaja veebilehelt), Säästva Renoveerimise Infokeskusest, renoveerimisele keskendunud professionaalsetelt inseneridelt ja arhitektidelt. Renoveerimistööde eel tuleb konsulteerida kohaliku omavalitsuse ehitusala spetsialistiga ning ajada korda vajalikud dokumendid. Kui asjatundjatel nõu küsida, on suurem tõenäosus, et renoveerimisel tehakse kohe esimese korraga kõik õigesti, mis säästab palju raha ja aega.
Lõpuks on asjakohane meelde tuletada, et väiksemadki puitmajade, talumajade, palkmajade ja parandus- ja hooldustööd tuleb nende ilmnemisel kohe ära teha, näiteks kinnitada vundamendist välja varisenud kivi, kinnitada äravajunud veeplekk, hoida katus ja rennid sodist puhtad. Maja säilimise eelduseks on järjepidev hooldus.
Palkmaja taastamise sammud
Palkmaja taastamine on mitmeetapiline protsess, mis nõuab hoolikat planeerimist ja täpset teostust, et säilitada hoone ajalooline väärtus ning tagada selle pikaajaline vastupidavus.
1. Vana katuse vahetus
Katuse seisukorda tuleks kontrollida võimalusel kaks korda aastas, et võimalikult varakult märgata katusekatte, kandekonstruktsioonide ja aluslaudise kahjustusi, probleeme ühenduste veepidavuse või katuse läbijooksuga. Kontrolli käigus saab tuvastada linnupesasid korstnates ja ventilatsiooniavades ning katusele ulatuvaid oksi. Lisaks tasub kõigil majaomanikel järgida katuse hooldamise soovitusi, et pikendada katuse eluiga.
Kuigi katuse korrapärane kontrollimine ja hooldamine aitab ennetada suuri probleeme ning pikendab selle eluiga, võib aeg-ajalt ikkagi tekkida vajadus katuse remondiks või väljavahetamiseks. Katuse kvaliteet mõjutab oluliselt ülejäänud maja konstruktsioone, mistõttu tuleb vana katuse vahetust planeerides veenduda, et uus katus vastaks katusestandardile.
Katuse vahetuse põhjus võib olla erinev, näiteks:
- Soovitakse olemasolev katusekate vahetada teistlaadi katusekatte vastu.
- Katusekatteks on asbesti sisaldav eterniit ehk ohtlik jääde.
- Aluskonstruktsioonid või katusekate on suures ulatuses kahjustada saanud.
- Katuse ehitusel pole kasutatud tänapäevaseid ehitustehnikaid ja -materjale.
- Katuse eeldatav eluiga on möödas ja esineb erinevaid kahjustusi.
Vana katuse vahetuse protsess koosneb mitmest etapist:
- Vana katuse lammutamine
- Sarikate paigaldamine või korrigeerimine
- Katuse soojustamine
- Roovituse ja aluskatte paigaldamine
- Katuseneelu ehitus
- Valitud katusekatte paigaldus
- Lumetõkke ja katuseredeli paigaldus, katuse tuulekastide ehitus, katusepollari paigaldamine ja vihmaveetorude süsteemi paigaldus.
Täpne protsess sõltub katuse tüübist ja katusematerjalist ning põhjalikumalt võib katuse ehitamisest lugeda meie varasemast postitusest. Meie paigaldame naturaalseid ja traditsioonilisi puitkatuseid: kimmkatused, sindelkatused, laastukatused ja laudkatused.
2. Vundamendi taastamine ja soojustamine
Palkmaja vundament peab olema vastupidav, et taluda lisaks hoone raskusele ka välismõju tingimusi, nt niiskust, vibratsiooni, temperatuuride muutusi jne.
Märgates pragusid korstnal, kõverdunud räästajoont, kinnikiilunud aknaid ja uksi, kaldus põrandaid ja lagesid, võib kahtlustada, et põhjus on vundamendi seisukorras. Palkmaja vundamendi renoveerimise keerukus ja ajakulu võib olla erinev. Palkmaja vundamendi taastamise tööd võivad olla lihtsamad, näiteks nurgakivide õigele kohale nihutamine, katkiste kivide asendamine või puuduva vuugitäite ja krohvi taastamine. Sageli on aga vaja ette võtta suuremad palkmaja vundamendi renoveerimise tööd, nt vundamendi tugevdamine, niiskusprobleemi lahendamine, vundamendi viimistluse uuendamine ja muud vundamendi parandustööd.
Vundamendi tugevdamise võimalusi on mitmeid, näiteks:
- olemasoleva vundamendi alla lisaks toestava betoonvundamendi valamine,
- vundamendialusesse pinnasesse vedela tsemendi pumpamine,
- tugivaiade paigaldamine.
Vundamendi niiskusprobleemi lahendamise võimalused sõltuvad olukorrast. Abi võib olla drenaažisüsteemi paigaldamisest või täiustamisest ning hüdroisolatsiooni parandamisest.
Palkmaja vundamendi soojustamine aitab vähendada soojuskadu ning vältida niiskusprobleemi ja sellest tingitud konstruktsiooni kahjustusi. Soojustamise täpne protsess sõltub palkmaja vundamendi tüübist, seisukorrast ja valitud soojustuse materjalist, aga üldised sammud on järgmised:
- Vundamendi ümbruse lahti kaevamine.
- Vundamendi puhastamine niiskest mullast ja prahist.
- Vajadusel hüdroisolatsiooni paigaldamine või parandamine.
- Vundamendi soojustamine vastavalt eelistustele ja võimalustele.
- Vundamendi sokli viimistlemine vastavalt kliendi eelistustele.
- Vundamendi ümbruse tagasitäide.
Kuigi üldjuhul soojustatakse vundamenti väljastpoolt, otsustatakse mõnikord seda piirangute tõttu teha seestpoolt. Võttes ette palkmaja vundamendi soojustamise seest, tasub arvestada sellega, et see ei takista külmasildade teket, kuna välispind jääb siiski külmale ja niiskusele avatuks.
3. Palkide vahetus
Võimalusel tasub palgivahetus ette võtta niipea kui võimalik, et vältida probleemi süvenemist ja edasist kahju hoone struktuurile. Kui märkate, et vanad palgid on kahjustatud, tuleb esmalt lahendada probleemi põhjus, tuvastada kahjustuse ulatus ning seejärel saab alustada palgavahetusega.
Palgivahetus võib tähendada nii terve palgi asendamist kui ka osalist vahetust ehk proteesimist. Palgivahetuse protsess koosneb järgmistest sammudest:
- Kahjustatud palgi ja kahjustuse ulatuse tuvastamine.
- Palgivahetuse ettevalmistus, sh palkmaja tõstmine tungrauaga ning maja osa toestamine.
- Kahjustatud palgi ettevaatlik eemaldamine ja vajadusel puidupinna töötlemine puidukaitsevahendiga.
- Uue palgi ettevalmistamine, sh sobivasse mõõtu lõikamine ja palgi töötlemine puidukaitsevahendiga. Uus palk peab täpselt sobituma, et ei jääks suuri vahesid uue ja vana palgi vahele. See võib olla keeruline, sest sageli on vanad palgid nii mädanenud, et täpseid mõõte on keeruline saada.
- Uue palgi paigaldamine, vajadusel niiskustõkke paigaldamine, palkide ühendamine ja palkide viimistlustööd, sh tihendamine (nt takuga).
4. Palkseina soojustamine ja akende vahetus
Vana palkmaja soojustamise abil on võimalik parandada palkmaja soojapidavust ja elutingimusi. Küll aga tuleb palkmaja soojustamisel arvestada palkmaja eripärasid ning tasub kaasata spetsialiste, et vältida hoone struktuuri kahjustamist ja sisekliima halvenemist.
Palkmaja ja teiste puitmajade soojustamise etapid:
- Palkseina seisukorra hindamine ja vajadusel palgivahetus, et vältida niiskuse kogunemist ning biokahjustuste teket.
- Tihendamise vajaduse hindamine ning palgivahede ja muude õhulekete piirkondade tihendamine, nt takuga.
- Palkmaja soojustamiseks sobiva soojustusmaterjali valik. Parimad palkseina soojustusmaterjalid on looduslikud materjalid, et säilitada palkmaja hingav konstruktsioon. Näiteks on võimalik palkmaja soojustamine tselluvilla või kivivillaga.
- Võimalik on vana palkmaja soojustamine nii väljast- kui seestpoolt. Palkmaja välisseina soojustamisel kaetakse kõik palkseinas olevad külmasillad, niiskusrežiim paraneb ja läbipuhutavus väheneb. Vana palkmaja seestpoolt soojustamise eeliseks on see, et välisilme jääb muutumatuks, aga niiskustehnilisuse aspektist on riske selle puhul rohkem. Kõige kindlam on kaasata spetsialistid, et saaksite teha teadliku otsuse, kas parim lahendus on palkmaja soojustamine seest või väljast.
- Soojustusmaterjali palkseina paigaldamine vastavalt konkreetse materjali paigaldamissoovitustele. Palkmaja soojustuse paksus sõltub soojustusmaterjalist ja palkide läbimöödust. Palkmaja soojustamisel väljast tuleb lisada ka tuuletõkkekiht.
- Pärast väljaspoolt soojustamist viimistletakse palkmaja fassaad ja seestpoolt soojustamise korral järgnevad siseviimistlustööd.
Lisaks palkmaja soojustamisele seest või väljast tuleb kontrollida akende seisukorda ning vajadusel võtta ette akende vahetus. Kui on võimalik, saab aknaid parandada. Vanade akende hoolduseks ja remontimiseks leiab palju praktilisi soovitusi käsiraamatust “Vana Aken”.
Kui aga akende seisukord on parandustöödeks liiga kehv, tuleb vanad aknad asendada uutega. Enne akende vahetust tuleb otsustada, millisest materjalist aknad sobituksid paremini palkmaja välisilmega. Palkmajade puhul eelistatakse võimalusel puitaknaid, mis on hingavamad kui tehismaterjalidest aknad. Lisaks vanade akende eemaldamisele ja uute paigaldamisele tuleb arvestada aja- ja rahakulu planeerimisel, et akende vahetuse järgselt tuleb akna ümbrused viimistleda.
Kuigi palkmaja soojustamine ning akende vahetus võivad olla ajakulukad ja kallid projektid, on need kasuliku mõjuga hoone konstruktsioonile ja võivad märgatavalt parandada elukvaliteeti.
5. Põranda ehitus ja soojustamine
Palkmaja põranda ehituse vajadus võib tekkida erinevatel põhjustel: põranda halb olukord, talade pehastumine, uute kommunikatsioonide paigaldamine, ruumijaotuse muutmine,
kandekonstruktsioonide tugevdamine, põranda soojustamine, kulunud käiguteede uuendamine jne.
Palkmaja põranda soojustamise etapid:
- Vana põrandakatte eemaldamine
- Põranda aluspinna tasandamine
- Valitud soojustusmaterjali ja hüdroisolatsiooni paigaldamine
- Palkmaja põranda kinnikatmine ja põrandakatte materjali paigaldamine
Palkmaja põranda ehituse ja soojustamise täpne protsess sõltub konkreetse ruumi eripäradest ning iga projekti puhul võib olla erisusi.
6. Lae soojustamine ja siseviimistlus
Lagede soojustamine on oluline, kuna see aitab oluliselt vähendada soojuskadu, parandab hoone energiatõhusust ja tagab ruumides meeldivama ja ühtlasema temperatuuri. Lisaks aitab see vältida niiskuse ja hallituse teket ning parandab märkimisväärselt heliisolatsiooni, muutes elukeskkonna rahulikumaks ja privaatsemaks.
Esmalt tuleb hinnata lae seisukorda ja alustada laetööde planeerimise ja lae lammutustöödega. Seejärel on võimalik paigaldada või uuendada lae kandekonstruktsioon, mis võib olla valmistatud näiteks palkidest. Järgnevalt paigaldatakse soojustusmaterjal laetalade vahele, et tagada hea soojus- ja helipidavus. Isolatsioonikihile lisatakse aurutõke, mis kaitseb isolatsiooni ja kandekonstruktsiooni niiskuse eest. Seejärel kinnitatakse valitud viimistlusmaterjal ja tehakse pinnaviimistlus, näiteks värvimine.
Palkmajade renoveerimine - hind ja eelarve suurusjärgud
Vana palkmaja renoveerimise hind sõltub maja seisukorrast, töö keerukusest ja mahust, materjalide valikust ja muudest ehituse aja- ja eelarvekulu mõjutavatest teguritest.
Hange keskkonnas tehtud hinnapakkumiste järgi võib näha, kui suur erinevus võib olla teenuse hinnas, sõltudes konkreetsest projektist ja pakkumise tingimustest. Hinnapakkumisi küsides tuleb kliendina veenduda, mis tööd on hinnas, kas materjalikulu lisandub ja mis lisakulud võivad veel tekkida. Viimase aasta jooksul tehtud hinnapakkumiste põhjal jäi palkide vahetuse hind vahemikku 590-13 500 €, palkmaja soojustamise hind vahemikku 73-200 €, erinevate majatüüpide vundamendi hinnad jäid vahemikku 70-295 €/m² (plaatvundamendi hind 150-295 €/m², vundamendi soojustamise hind 70-244 €/m²) ning põrandatööde hinnad vahemikku 11,6-115 €/m².
Puitkatused OÜ on 22 tegutsemisaasta jooksul ehitanud tuhandeid ruutmeetreid puitkatuseid ning aidanud paljudes teistes puitmaja renoveerimise töödes. Meie kodulehel saab tutvuda tehtud töödega. Huvi korral saab tutvuda meie hinnakirjaga ning täpsema hinnainfo saamiseks võtke meiega ühendust.
Kas plaanite puitkatuse ehitust või palkmaja renoveerimist? Meie meeskond on spetsialiseerunud just puitkatuste ja palkmaja ehitusega seotud projektidele ning me oleme tuntud oma usaldusväärsuse ja kvaliteedi poolest. Võtke meiega ühendust ning arutame Teie projekti detaile ja leiame parima lahenduse.
Artikliga seotud allikad: Ingrid Maasik/ moodnekodu.delfi.ee. Artikli kirjutamisel on kasutatud ka Joosep Metslangi koostatud Vana maamaja käsiraamatut ja TTÜ „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasäästu“ uuringut.